DILI, STLNEWS.co – Taxa ezekusaun real Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2022 too iha loron 31 fulan Marsu tinan 2022, atinji ona millaun US$ 160,8 ka 8% husi total OJE aprovadu billiaun US$ 1,967.8 montante aprovadu ida nee esklui orsamentu ba INSS.
Tuir nota komunikadu neebe STL asesu husi Media Gabinete Ministeriu Finansas Taxa ezekusaun real tuir klasifikasaun ekonomiku, aas liu mak iha kategoria salariu no vensimentu neebe ezekuta ona millaun US$ 60,5 ka 24% husi orsamentu alokadu millaun US$ 256,9. Tuir kedan ho Bens no Servisus neebe ezekuta ona millaun US$ 46,4 ka 9% husi orsamentu alokadu millaun US$ 503,4.
Transferensia Publiku ezekuta ona millaun US$ 49,6 ka 7% husi orsamentu alokadu millaun US$ 718,7. Kapital Menor US$ 206 mil ka 0,4% husi total kategoria millaun US$ 46,7. Enkuantu Kapital Dezenvolvimentu, kategoria importante ida neebe bele fo kampu trabalhu no jere empregu rai laran foin mak ezekuta deit 1% ka millaun US$ 4 husi totál orsamentu alokadu millaun US$ 442,2.
Durante trimestre dahuluk, maior persentajen ezekusaun orsamentu konsentra iha programa sira hanesan tuir mai nee: Polítika Esternu atinji 37% husi totál orsamentu alokadu. Tuir kedan ho programa Edukasaun no Treinamentu neebe atinji 19%. Programa Seguransa Nasional tuur iha terseira lugar ho 18% tuir kedan ho Programa Saúde 17%. Programa Boa Governasaun no Programa Desentralizasaun Administrativa nia ezekusaun atinji 15%, Programa Jestaun Finanseira 14%, Programa Igualdade Jeneru no Inkluzaun Sosial 11 % no Defesa Nasional 10%.
Ezekusaun Lina Ministeriu too iha Trimestre Dahuluk aas liu mak Ministeriu Negosius Estranjeirus no Kooperasaun neebe atinji ona 33%. Tuir kedan ho PCM 26%. MNEK no PCM nia taxa ezekusaun nee liu espetativa (25%) iha Trimestre Dahuluk. Ministeriu ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál 24%. Enkuantu Liña Ministeriu sira neebe mak nia persentajen ezekusaun kiik liu iha Trimestre Dahuluk mak Ministeriu Obras Publikas 2%, MTCI 2%, SeKoop 1% no MPRM 0,2%.
Ezekusaun orgaun Serviços e Fundos Autoomos (OSFA, STAE atinji 39%, persentajen ida nee mak aas liu iha finál Trimestre Dahuluk entre OSFA sira. Parlamentu Nasional mak hanesan segunda entidade OSFA neebe atinji maior persentajen ho 20%. Tuir kedan ho IPB, 19%. OSFA sira neebe nia persentajen ezekusaun kiik liu iha final Trimestre Dahuluk mak SNAEM 9%, IQTL 7% ho SASCAS 1%.
Aleinde nee Taxa ezekusaun OJE 2022 iha nivel munisipiu hatudu progresu diak iha Trimestre Dahuluk. Too iha 31 fulan-marsu 2022, iha munisipiu neen mak nia ezekusaun diak hanesan Munisipiu Manufahi 23%, Lautem 21%, Kovalima no Ainaro 20% no Munisipiu Baukau no Likisa 19%.
Progresu ezekusaun ida neebe diak nee, sei kontinua fasilita polítika desentralizasaun Oitavu Governu Konstitusional neebe lidera husi Primeiru-Ministru, Jeneral Taur Matan Ruak. Servisus desentralizasaun nee rasik lidera husi Ministeriu Administrasaun Estatal.
Fundu Administrasaun no Autoridade Munisipal nia ezekusaun atinji 15% – maior persentajen ezekusaun entre Fundu hotuhotu. Tuir kedan ho Fundu OSFA 14%. Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu (FDCH, sigla Portugés) no Lina Ministerial atinji 10% no RAEOA 5%.
Enkuantu Fundu Covid-19 no Fundu Instraesturura (FI) nia ezekusaun mak kiik liu, foin mak atinji 3% no 1% iha Trimestre Dahuluk nia rohan. Ba oin, Governu sei aselera prosesu aprovizionamentu no estabelese kontratu sira.
Importante tebes atu eleva taxa ezekusaun liu-liu FI iha Trimestre Daruak no Datoluk tanba komponente nee sei ajuda dudu kresimentu ekonomiku, kria empregu iha rai-laran no hadiak imajen nasaun liuhusi dezenvolvimentu infraestrutura esensial sira.
(alb)