Komunidade Barak Laiha Kapasidade Sosa Ai-Haan Nutritivu

DILI, STLNEWS.co – Sidadaun barak mak hakarak buka han ai haan lokal, maibe dala barak laiha kapasidade atu sosa ai haan produtu lokal ba konsumu familia nian, tanba produtu lokal folin karun, entaun produtu importadu sai opsaun uniku ba konsumu familia.

“Komunidade barak hakarak konsumu ai haan neebe iha nutrisaun, maibe sira osan laiha atu sosa, tanba ita obrigda komunidade tenki konsumu ai haan nutrisaun, maibe sira osan laiha, entaun konsumu hahan neebe importa husi liur, tanba ida nee mak baratu,” hatete Akademista UNTL, Jose Agustihno da Silva ba STL iha UNTL Kaikoli, Dili, Segunda (17/07/2023).

Nia dehan, dadus analiza IPC hatudu, populasaun 36% moris iha situasaun inseguransa aihan ou ema 300,000 iha rai laran enfrenta inseguransa ai haan aguda, tanba kondisaun ida nee lori Timor-Leste sai nasaun segundu lugar iha mundu ho kazu malnutrisaun aas, tanba 47% labarik idade tinan 5 mai kraik sofre raes badak ka stunting.

“Ita haree pajina UNICEF nia peskiza foin lalais nee dehan, atu han hahan neebe nutritivu ba uma kain ida ho familia iha laran ema nain 5 presiza US$ 7.” nia esplika.

Nia esplika, rendimentu baibain la too US$ 2, entaun kapasidade atu sosa ai haan nutritivu mos sai dezafiu ida.

Nia informa, ema nia konhesimentu, kultura no fiar ba konsumu iha mudansa, hakarak diversifika tanba iha ona konhesimentu, maibe produsaun neebe sei menus implika ba presu iha merkadu karun, ho rendimentu neebe kiik sei labele asesu ba aihan.

“Ita espera IX Governu sei halo investimentu neebe adekuadu ba sistema ai haan nasional atu bele fornese aihan neebe seguru no nutritivu ba populasaun.

Iha fatin seluk, Prezidente Asosiasaun TANE Konsumidór, António Ramos tenik, kapasidade kompra konsumidor sira nian daudaun nee tun, tantu sosa produtu lokal no produtu sira importadu mos dala ruma labele, tanba governu hasae taxa importasaun, maibe salariu minimu nafatin US$ 115 kada fulan.

“Ita haree laiha balansu kuandu hasae taxa, nee implikasaun bo’ot ba folin, folin karun prejudika liu ba konsumidor sira, tanba sira nia salariu minimu laiha mudansa,” nia deklara.

Nia dehan, governu tenki hasae produsaun nasional atu merkadu iha kompetitivu, tanba daudaun nee produsaun rai laran menus, maioria konsumu depende ba importasaun, nunee folin sae ema sei falta aihan iha uma laran.

(jen)

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here