DILI, STLNEWS.co – Tinan barak ona komunidade Manleuana konsumu bee husi rai okos, tanba nee husu ba governu foun bele rezolve bee moos ba komunidade sira iha Manleuna.
“Ami tinan barak ona konsumu bee husi rai okos, maski kontaminadu ho kimia no fo impaktu ba ami nia saude,” hatete Komunidade Manleuana Veronica Oliveira ba STL iha Manleuna, Domingu (02/07/2023).
Nia dehan, sira persiza loos bee moos husi governu, tanba sira uza bee husi rai okos nee ba haris isin katar hotu, maibe kontinua uza hodi haris no uza ba tein nomos ba hemu.
“Ami persiza loos bee moos, tanba bee husi rai okos nee ami uza haris isin katar hotu, no ida nee mak ami uza hodi tein, nono ba hemu,” nia tenik.
Iha fatin hanesan, Komunidade Julia de Souza esplika, Timor ukun aan tinan 21 ona, maibe komunidade kontinua uza bee husi rai okos, no balu sei kontinua halerik ba bee, tanba nee governu foun tenki tau prioridade ba jestaun bee iha kapital Dili.
“Ita komunidade sei uza bee neebe la saudavel, tanba ami komunidade Manleuana sei konsumu bee husi rai okos, maski ema dehan bee husi rai okos la saudavel, tanba nee governu foun iha ona husu atu tau prioridade ba bee moos,” nia esplika.
Nunee mos Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares informa, komunidade Suku Fatuhada, Postu Administrativu Dom Aleixo, Munisipiu Dili, maioria halo rasik perfurasaun bee rai okos hodi sustenta nesesidade lorloron nian.
Nia deklara, bee neebe komunidade sira fura la tuir rekomendasaun saude nian tanba fura bee nia kelan 12 metrus deit no dala barak distansia entre posu sintina nian ho posu bee besik malu, entau klaru akontese kontaminasaun ba bee.
“Sira fura bee rasik tanba ita seidauk sosializa diak konaba ijiene bee no saúde ambiental nian, komunidade sira la iha asesu ba informasaun sira konaba ijiene nian, entau sira fura bee tuir sira nia kapasidade ikus fali mai moras barak hanesan diarea, isin katar no moras seluk ne’ebe kauza husi bee,” nia dehan .
Nia tenik, komunidade iha suku nee maioria asesu ba bee rai okos neebe sira rasik fura iha ida-ida nia uma no balun asesu ba bee posu tradisional neebe sei iha hodi utiliza ba nesesidade lorloron nian.
“Ita nia problema seluk mak governu seidauk halo barajen iha tasi ibun sira hodi satan tasi been tama mai infiltra ba bee rai okos no dalabarak tasi bee estraga infrastrutura hanesan estrada monu,” nia afirma.
(jen)