Adere Ba OMK, Sertifika Produtu Nasional

DILI, STLNEWS.co – Timor Leste (TL) 2024 sei adere ba Organizasaun Mundial Komersiu (OMK), vantajen bele sertifika no estandariza produtu sira, nunee bele tama iha merkadu rai liur.

Visi Ministru Asuntu Parlamentares, Aderito Hugo katak, nasaun barak prosesu adere ba organizasaun mundial sira, liu-liu ba Organizasaun Mundial Komersiu nian, nee uluk kedas Timor-Leste hahu diskusaun ba partisipa preparativa ba familiarizasaun atividade Timor nian atu tama ba OMK kleur ona. Tanba uluk nia rasik sei deputadu hela, ba tuir reuniaun kona ba OMK, neebe laos buat foun ida.

Tuir nia, vantajen lubuk adere ba OMK, atu eleva fasilidade, infraestrutura tuir estandariza, se lakohi tama nafatin depois setor privadu sira ho produsaun neebe iha, labele estandariza ba iha merkadu ASEAN, no merkadu Global.

“Hakarak ka lakohi tenke adere ba OMK, ita hein nafatin se mak atu sertifika produtu nasional, ita iha produtu barak, maibe labele halo buat la tama OMK, hodi akompana produtu nia kualidade, nunee sertifika no estandariza produtu atu tama ba nasaun seluk”, katak Visi Ministru Asuntu Parlamentares, Aderito Hugo ba jornalista, Segunda (18/09/2023) iha PN.

Nia dehan, agora koalia hela oinsa atu exporta produtu nasional, maibe sem sertifikasaun husi organizasaun mundial, labele halo buat ida.

Tanba nee mak tenke adere ba OMK, hodi prense estandar OMK, nunee bele partisipa ativa iha komersial rejional no global.

Nasaun sira seluk iha rejional mos adere ba OMK, nunee estandariza no sertifikasaun ba sira nia produtu, nunee bele tama ba iha merkadu nasaun selu, se lae izola aan.

Governu desde insiu, involve setor privadu sira iha areas barak hanesan konstrusaun, investimentu, hodi fo ba sira esperensia, nunee mos harii Kamara Komersiu Industria Timor-Leste too agora, fo oportunidade ba sira hodi loke kontaktu ho parseiru iha liur, liu husi governu mos, apoia sira hasae konesementu.

Ho politika governasaun desde inisiu too IX Governu, fiar setor privadu sira iha kapasidade atu bele kompete ho setor privadu sira husi rai liur.

Nunee mos Deputadu husi Bankada KHUNTO, Luis Roberto katak, TL iha tinan oin sei adere ba OMK, maibe KHUNTO nia hakarak presiza prepara antes, liu husi hadia ekonomia molok adapta merkadu livre.
Se hakarak adapta merkadu livre, maibe ekonomia kiik ona deit mos seidauk hadia nee ladun diak, tanba nee presiza hadia i haree ba negosiantes kiik sira, tenke haree pursentu hira mak negosiantes sira kiik sira halo sira nia atividade komersial.

“TL bele adere ba OMK, maibe tenki haree ba ita nia uma laran, tanba haree deit ba ekonomikamente TL sei hakdasak hela”, katak Luis.

Nia hatete, atu hasae produasun haree deit mos laiha, sei nafatin dependensia ba importasaun, ate sasan folin sae, maski taxa impostu hatun ona ba 2.5 %, maibe sasan sei nafatin sae.

(gui)

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here