DILI, STLNEWS.co – Relasiona ho meza Parlamentu Nasional (PN) notifikasaun atu hasai deputadu nain 16 husi Bankada CNRT, tanba nee Bankada CNRT resposta ona karta domin ba Prezidente PN Aniceto Guterres, neebe entrega ona ohin.
Deklarasaun nee hatoo husi Deputada Bankada CNRT, Maria Terezinha Viegas iha bankada CNRT, Parlamentu Nasional Kinta nee (23/03/2023) katak, sira hatama ona karta ba iha meza PN ohin iha oras tuku 2 lokraik, maibe sira lamenta ho prosesu neebe PPN halo, tanba iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL) haktuir katak, ”PN hanesan orgaun soberanu RDTL reprezenta sidadaun Timor tomak”. PPN desidi hatama iha ajenda sesaun plenaria 13 Fevereiru 2023 eleisaun ba Komisariu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) foun neebe governu propoin José da Costa Ximenes, maibe lei KAK haktuir, atu halo eleisaun ba Komisariu KAK tenki iha pelumenus 3/4 husi deputadu sira prezente (Artigu 70 No. 1 Lei KAK, Lei no 8/2009, 15 Julhu)”, deklara Deputada Maria Terezinha Viegas.
Deputada nee hatete, lei KAK ezijensia obriga partidu pólitiku sira atu halo konsensus, alargadu konaba ema neebe sei ba kaer knaar importante neebe liga ba funsaun atu investiga krimi ba korupsaun, neebe hatur iha Artigu 80 no. 2 katak, kandidatu komisariu tenki iha rekonhesimentu aas iha independénsia no imparsialidade.
Nia deklara, governu propoin José da Costa Ximenes ba Komisariu KAK viola rekezitus neebe hatur iha lei ba funsaun hirak neebe independénsia no imparsial, kandidatu neebe agora daudaun hanesan asesor polítiku ba Primeiru Ministru, tanba nee sei la independente no la imparsial, se karik kandidatu nee eleitu iha futuru, bele ka lae hatudu nia independénsia no imparsialidade iha kazu investigasaun ba atus governu ka patraun Primeiru Ministru.
Parlamentu Nasional hatoo tiha ona liu husi rezolusaun no 9/2017, 17 Maiu katak, kandidatu nee laiha independénsia no imparsialidade, i kandidatu nee mos iha hela prosesu krimi 3 iha Ministériu Publiku, neebe sei halakon hotu nia kridebilidade neebe impede nia atu asumi kargu.
Nia salienta, Bankada CNRT justifika ona liu husi karta ba PPN katak, bainhira tau nafatin iha ajenda eleisaun ba Komisariu KAK, bankada CNRT sei la hola parte iha prosesu eleisaun, karta neebe sira haruka mos kopia ida ba Prezidente Tribunal Rekursu no Prokuradoria Jeral Repúblika.
Nia haktuir, iha sesaun plenaria loron 14 Fevereiru, Prezidente Bankada CNRT, Deputadu Duarte Nunes iha ninia intervensaun hatoo katak, deputadu 21 husi Bankada CNRT sei la halo korum ba eleisaun Komisariu KAK, hodi nunee impede PN labele hili ema neebe la kumpri rekizitus legais, nunee sesaun plenaria tuir mai PPN ajenda nafatin Bankada CNRT la marka prezensa. Maibe durante periodu nee, Deputadu 21 Bankada CNRT kontinua partisipa ativa iha reuniaun Komisaun Espesializada Permanente, iha diskusaun lei sira no mos atividade seluk Parlamentu Nasional nian.
Nia justifika, direitu Bankada CNRT atu la viabiliza eleisaun Komisariu KAK mai husi Art. 70 no. 2 KRDTL katak “ba Partidu Polítiku sira nia direitu hanesan opozisaun demokrátiku, no mos iha direitu atu la vialibiza eleisaun ba ema ruma ka ema ida neebe la kumpri rekizitus legal sira nudar ezersisiu direitu opozisaun nian, laos deit ezersisiu direitu opozisaun maibe nee dever konstitusional, neebe bankada CNRT nunka abandona PN.
Auzensia Deputadu 21 Bankada CNRT iha plenária sira justifika ona ho karta Prezidente Bankada CNRT ba PPN, hanesan mos deklarasaun neebe hatoo husi Prezidente Bankada iha sesaun plenária loron 14 Fevereiru. Neebe auzensia iha halao knaar husi opozisaun konsagra ona iha KRDTL. Laiha ema ida bele obriga partidu polítiku sira nein ninia deputadu sira atu partisipa iha eleisaun ruma neebe konsidera ilegal, nee KRDTL fo direitu walk out.
“Desizaun duni sai nee, tamba lakonsidera justifikasaun falta koletiva, maibe la iha regulamentu falta, laiha mos norma legal ruma neebe obriga justifikasaun tenke individual ka obriga atu aprezenta iha prazu ruma ka tenke liu husi inskritu ka oral/verbal, iha artigu 50 no. 1 Estatutu Deputadu nian lei 5/ 2004, 5 Maiu neebe altera ona ho lei no.4/2023, 25 Janeiru, katak antisipadamente deputadu bele hatoo justifikasaun falta, liu husi partidu polítiku neebe nia pertense ba”, tenik deputada CNRT nee.
Nia afirma, hanesan mos estatutu deputadu, haktuir ona katak Prezidenti Bankada mak reprezenta partidu polítiku hodi justifika auzensia deputadu ida-idak, tanba nee iha konferensia lider bankada iha loron 2 Marsu 2023 Prezidenti Bankada CNRT hatoo hikas pozisaun hanesan. Ida nee katak auzensia iha sesaun plenária sira tenke konsidera hanesan justifikasaun tuir karta neebe hatoo ba PPN.
Maibe meza la informa kona ba auzensia hirak nee, konsidera hanesan falta injustifikada maibe konkorda ho pozisaun bankada CNRT nian hodi la ajenda tan eleisaun ba Komisariu KAK no suspende tiha prosesu eleisaun nee, ho nunee Deputadu CNRT marka hikas prezensa iha sesaun plenária. Iha momentu neeba PPN solisita bankada parlamentar sira ho governu atu buka kandidatu konsensual, maibe seidauk konsege halo.
Nia hatutan, iha sesaun plenária dala neen tutuir malu, husi kedas reuniaun ikus nian neebe Deputadu Bankada CNRT la marka prezensa, lo-los nee meza konsidera justifikada. Tuir mai meza aseita husi kedas Konferensia Reprezentante Bankada Parlamentar sira, loron 2 Marsu 2023. Tuir artigu 160 no.2 Lei Eleitoral ba Parlamentu Nasional (lei no 6/2006, 28 Dezembru iha ninia redasaun atual) hatur katak “perda/lakon mandatu nee deklara husi Meza PN liu husi proposta partidu polítiku neebe deputadu nee pertense no eleitu.
“Maibe Partidu CNRT la propoin ba meza atu deklara perda mandatu ba nia deputadu sira, hodi nunee deliberasaun meza nian konsidera NULA/ LA VALE tamba la kumpri rekizitu legal neebe importante, hodi halo deliberasaun, neebe la ho proposta husi Partidu CNRT, no ida nee sei la akontese mak, impede meza legalmente atu deklara ba perda mandatu ba kualker deputadu bankada CNRT nian”, hatete Terezinha.
Tuir nia, Projetu deliberasaun meza refere katak justifikasaun neebe hatoo la tama iha lista justifikasaun ba falta sira neebe hatur iha artigu 50 no 2 Estatutu deputadu sira nian, razaun neebe hatoo iha karta nee laos detalladu neebe la esgota hanesan ezemplu legal ida hodi esplika hateten justifikasaun ba falta sira ho razaun ponderozas. Tanba se impede atu halo eleisaun ba ema ida neebe la independénte no imparsial ba fatin/ vaga ida neebe nia rekezitu legal sira obriga, ida nee valor bot liu fali razaun ponderoza.
Nia rekonta, realidade hatudu katak iha eleisaun Komisariu KAK iha pasadu hatudu ba publiku Bankada FRETILIN mos uza estratejia hanesan hodi la viabiliza eleisaun ba Komisariu KAK liu husi sira nia auzénsia, maibe Bankada CNRT tur iha meza legal nunka ameasa, nein hasai/duni sai deputadu ida husi partidu polítiku seluk no sempre respeitu direitu opozisaun. So iha ditadura ida mak meza uza ninia arogansia tomak hodi duni sai deputadu opozisaun neebe povu soberanu maka hili, ho livremente sira nia reprezentante sira.
Sira husu mos ba partidu polítiku sira neebe kompoin maioria parlamentar atu servisu hamutuk hodi asegura eleisaun Komisariu KAK nian, ema ida neebe independénte no imparsial tuir lei haruka. Informa mos ba povu Timor-Leste tomak sira afirma no asegura katak, sei kontinua servisu no luta nafatin lor-loron atu mantein demokrasia iha ita nia rai doben Timor-Leste.
Entretantu tuir lista neebe mak STL asesu, deputadu nain 16 husi bankada CNRT nebe hetan karta perde mandatu mak hanesan, Lucia Taeki, Arão Noé de Jesus da Costa Amaral, Maria Terezinha Viegas, Maria Rosa de Câmara “Bi-Soy”, Carmelita Moniz, Maria Fernanda Lay, Veneranda Lemos Martins, Bendita Moniz Magno, Adérito Hugo da Costa, Maria Gorumali Barreto, Domingos Lopes Lemos, Oscar de Araújo, Ricardo Baptista, Marcos Xavier, Leandro Lobato, Gabriel Soares .
(gui/dom)