DILI, STLNEWS.co – Reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasional (PN) senti tristi ho akontesimentu ba idoza ida neebe hakotu nia vida iha Notariadu Baukau, tanba deit forma kleur atu trata dukumentu Bilheti Identidade (BI), hodi asesu ba direitu refere.
Deputada Bankada PD, Maria Tereza Gusmao dehan, relasiona ho kestaun birokrasia iha Ministeriu Justisa no Notariadu, nee laos buat foun ona.
“Hau tristi tebes ho kazu neebe mosu horseik iha Baukau, avo idoza ida neebe tenki forma hein kleur atu trata dukumentus, rezulta nia forsa laiha, tanba hamlaha ka buat ruma, halo nia tenki lakon vida iha fatin nee kedas,” dehan nia ba jornalista sira iha PN, Tersa (08/08/2023).
Nia hatete, kestaun sistema atendimentu laos foin akontese iha fulan 4 ka 5 liu ba, kuaze besik tinan ida ona.
Nia informa, tanba situsaun iha Notariadu Baukau nian, pesoalmente haree ho matan, dala ruma joven ka sidadaun hotu neebe atu trata dokumentu, sira forma hahu tuku 1 kalan too fali tuku 5 lorokraik, situasaun nee tristi tebes.
Nia afirma, situasaun nee lo-loos fasil atu organiza, mais agora sai konfuzaun tebes-tebes, tanba agora tempu era dijital no nasaun dezenvolvidu buat hotu trata liu husi online deit, maibe TL mak sei iha sistema neebe manual, sidadaun tenki ba forma bainhira trata dukumentu.
Nia tenik, husu ministeriu relevante sira neebe mak trata dokumentu konaba identidade sidadaun ou dokumentus saida deit relasiona ho servisu, presiza haree hodi labele prejudika sidadaun sira tenki forma ho tempu ka oras neebe naruk, depois susar atu asesu ba sistema administrasaun neebe lo-loos fasil.
“Ita esperansa IX Governu bele muda sistema ida nee, para hafasil ita nia sidadaun sira hodi trata dukumentu,” tenik nia.
Nia sublina, IX Governu foin mak estabelese atu besik fulan 2 no durante nee sei prepara sira nia lei organika, no agora daudaun prepara ba OR hodi aprezenta mai PN, espera situasaun sira hanesan nee bolu atensaun IX Governu atu seriu trata sistema ida oinsa, nunee sidadaun sira fasil atu trata dukumentus ho dignu.
Nia akresenta, parte seluk hanesan banku, ezemplu avo inklui inan aman sira neebe idozu iha area rural, tenki mai too iha Banku mak foin simu osan, husu MF oinsa servisu hamutuk ho banku, oinsa atu fasilita sistema ida hodi venefisiariu idozu sira labele lao ho distansia dook too banku hodi foti sira nia diretu refere.
Nunee mos Deputada Bankada FRETILIN, Lidia Norberta hatete, konaba sistema atu asegura direitu ba inan aman ka avo sira neebe atu simu subsidiu idozu, sira nian direitu nee labele hasai, maibe iha mekanizmu nee mak presiza hadia.
“Hau mos aseita tebes iha mekanizmu ida katak tenki iha BI, hau labele fo sai razaun tanba saida, maibe atu dehan konfedensialidade dukumentus ida diak liu nee mak BI, karik kompara ho kartaun eleitoral. Tanba ita nota ona maluk balun neebe laos sidadaun TL mais bele asesu osan terseira idade no subsidiu ba sira seluk,” dehan nia.
Nia afirma, maibe liga ba sistema atendimentu ba sidadaun sira atu trata dukumentu, pesoalmente senti lamenta tebes.
“Tanba akontese horiseik halo ita nia avo ida mate iha Notariadu Baukau, atu dehan ita hotu sai liman ain estadu, hahu husi politiku sira too funsionariu baibain, ita hotu servi estadu, ita tenki hadomi kareira ida neebe mak ita halo,” tenik nia.
Nia haktuir, TL nia problema ida mak bainhira halo atendimentu ba publiku senti hanesan diskrimina ema, tanba ida neebe iha familia atende lalais, maibe ba ida neebe povu baibain nia falimia la servisu iha instituisaun refere, tenki tuir forma kleur.
Nia hatutan, lo-loos situsaun hanesan nee labele akontese, iha sistema atendimentu tenki fo prioridade ba inan isin rua, no avo idozu sira, husu mekanizmu tenki hadia, nunee labele akontese tan situsaun hanesan nee, lo-loos labele akontese iha rai Estadu Demokratiku.
Nia hakotu, husu Ministeriu Jjustisa atu hadia modelu atendimentu, karik atendimentu mak hanesan nee beibeik mak ema barak sei mate tan, nee labele.
(dom)