IX Governu Sei Kombate Hasoru Korupsaun

DILI, STLNEWS.co – IX Governu sei promove boa governasaun no kombate hasoru korupsaun durante mandatu tinan 5, 2023 too 2028.

Tuir Primeiru Ministru Xanana Gusmao katak, governu sei servisu atu garante setor publiku neebe forti, onestu no efisiente, asosiadu ba mekanizmu justisa no seguransa interna nian, neebe sei kontribui ba seguransa no prosperidade nasaun nian.

“Governu sei atua ho determinasaun, iha avaliasaun dezempenu no promosaun ho baze iha méritu, iha kombate kontra korupsaun, husi medidas prevensaun, membrus governu ida sei la sai hanesan esesaun, tanba sei aprova kódigu de konduta”, katak Xanana iha diskursu bainhira debate programa IX Governu ba loron dahuluk, Tersa (18/07/2023) iha PN.

Nia dehan, liu husi teknolojia de informasaun, inklui mós governu eletroniku, no liu husi kooperasaun neebe diak ho meius de komunikasaun sosial iha país, sei promove boa governasaun, iha reforma no modernizasaun administrasaun públika, iha fortalesimentu institusional, inklui halo revizaun ba matriz organizasional iha instituisaun. Nunee mos iha formasaun no kapasitasaun rekursu humanos iha Administrasaun Lokal do Estadu, ho objetivu atu hadia prestação de bens no servisu publiku lokais.

Xanana dehan, iha inisiu governu sei halao prosesu de desentralizasaun, hodi aposta iha potensialidades munisipiu ida-idak, ho hanoin prosesu bele konsidera hanesan segunda Independensia País, ema hotu bele kontribui ba dezenvolvimentu rasik.

Tinan lima mai, sei hahú prosesu poder lokal, liu husi Desentralizasaun neebe fazeada ba Governu no ba Assembleias Munisipais, depois de cria tiha ona condições infraestruturais no técnicas. Objetivu ida nee sei la realiza, bain-hira la iha partisipasaun ativa no responsável husi Timor oan sira hotu, husi ponta leste ba ponta oeste.

Ikus liu iha ambitu boa governasaun no kombate ba korupsaun, ha’u sei labele evita ko’alia, dala ida tan, kona-ba Justisa no Defeza e Seguransa. Iha assunto ida nee, IX Governu konstitusional sei fó prioridade ba.

Implementasaun Konseitu Estratejiku de Defeza e Seguransa Nasional, inklui revizaun no aprovasaun respetivu kuadru legal.

Reforma no reestruturasaun imediata ba Sistema Nasional de Inteligência, atu bele garante integridade no profissionalismu iha instituisaun. Reestruturasaun iha Polisia Científica de Investigação Criminal (PCIC), tanba nesesidade absoluta atu iha integridade no profisionalizmu neebe boot liu. Revizaun ba planu estratejiku de seguransa interna 2030, atu bele adequa planu nee ba dezafius neebe iha daudauk, iha setores Seguransa Interna no Protesaun Sivil. Elimina partidarização husi Forsa de Seguransa e Defeza do país. Implementa Reforma neebe klean iha Setor da Justisa, no kriasaun Supremu Tribunal de Justisa, ho formasaun irrepreensível ka diak liu ba Juízes no Prokuradores.

Iha dalan oin, nakonu ho dezafius, neebe tenke enfrenta ho responsabilidade, programa ida neebe exije determinasaun neebe forte, perseveransa no honestidade, tanba dala ruma fásil liu bainhira ita hahú do que bain-hira ita tenki korrije prosesus no sistemas, vísios no hábitos neebe instala ona iha fatin hotu-hotu. Maibé, presiza duni halo, atu bele lao fila fali husi dalan ba progresu.

“Ita hotu tenke preparadu ba konjunturas neebe ita la konsege prevê agora. laos deit krize interna husi irregularidade demokrátika neebe ihasoru iha ita-nia País, neebe provoka duni estagnasaun sosial no ekonómika, tanba falta de kapasidade atu analiza no supera ka hakat-liu krizes sira seluk, iha mós senário internasional, neebe lori ita too agora”, tenik Xanana.

Laos nee deit, maibe enfrenta pandemia global ho impaktu iha mundu tomak, pandemia provoka milhões de vítimas mortais, obriga taka fronteiras, no halo demokrasia global sai fraka tiha no lori ba krizi ekonómika no sosial iha mundu, neebe agrava liu tan pobreza no dezigualdades iha mundu.

(ekipa STL)

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here